Millises dokumendiformaadis vahetada andmeid?

Millises dokumendiformaadis vahetada andmeid?
Tiina Tamme käsitleb oma 2000. a. magistritöös elektroonilise dokumendivahetusega seotud probleeme ning toob muuhulgas välja järgmised nõudmised.

1. Elektrooniliseks andmevahetuseks kasutatav formaat peab olema avatud.

2. Ta peab olema sõltumatu ühest kindlast operatsioonisüsteemist, rakendusprogrammist või tootjast.

3. Ta peab lubama kasutada graafikat ja muid multimeedia võimalusi ning tagama dokumentide hea kujunduse.

4. Formaat peab võimaldama dokumendis sisalduva info mugavat kasutamist (otsing, indekseerimine) ja redigeerimist.

5. Fail peab olema mahult kompaktne.

6. Formaati peab saama lihtsalt integreerida olemasolevatesse süsteemidesse ja tööprotsessidesse.

Magistritöö hinnangul sobisid tol momendil selleks enamikul juhudel rakendamiseks HTML- ja PDF-failid. Aastal 2000 oli see ilmselt ka tõesti nii.

Esimene OASIS ODF (Open Document Format for Office Applications)-tehnilise komitee istung toimus 16. detsembril 2002. OASIS kinnitas ODF-i OASIS-e standardiks 1.mail. 2005. 2006. a. kinnitasid rahvusvahelised standardiorganisatsioonid ISO (International Organization for Standardization) ja IEC (International Electrotechnical Commission ) ODF-i ka ISO/IEC standardiks 26300:2006. Seega oli eespoolloetletud nõudmistele vastav rahvusvaheline, avatud, tootjatest sõltumatu failiformaat sündinud.

Loomulikult ei saa jätta märkimata, et de facto kasutatakse hetkel digitaalses dokumendihalduses väga laialdaselt Microsoft Word-i DOC-faile. Põhjuseid, miks nii mainitud teadustöö, kui ka teised autorid seda formaati ei soovita, on mitmeid.

1. Tegu on salajase definitsiooniga, ühe firma poolt monopoliseeritud formaadiga. See asjaolu muudab kõik DOC-formaadi kasutajad sõltuvaks Microsofti tegevusest.

2. Ainus legaalne võimalus DOC-formaadi töötlemiseks on osta Microsofti toode Microsof Office. (Teiste tootjate programmide import-eksport-funktsioonid ei saa DOC-i definitsiooni salastatuse tõttu kunagi perfektseteks). Seega sunnib DOC-failide laialisaatja kõiki oma partnereid Microsofti tooteid ostma. Samuti sunnivad oma potentsiaalseid kaastöölisi sellele sammule ajakirjandusväljaanded, kes nõuvad kaastöid DOC-formaadis.

3. MS Word soodustab dokumentide halba vormistust, kuna lõigustiilide kasutamine on suhteliselt algeliselt teostatud (tühikutega tabuleerimine, pealkirjade vormistamine mitte headerina, vaid käsitsi kirja suurendades jne).

4. Tänu omadusele parandusi ja kustutatud teksti kasutajale varjatult kaasas kanda, võivad DOC-failid väga mahukaks muutuda ja lekitada konfidentsiaalset infot. Harvad ei ole juhud, kus üheleheküljelise, vaid lausteksti sisaldava MS Word-i DOC-i fail suuruseks on 1 MB ja rohkemgi.

5. MS Word-i erinevad versioonid ühilduvad omavahel sageli halvasti. Nii pole uuema MS Word-i DOC vanema versiooniga korrektselt loetav. Microsofti poole pealt vaadates on tegu kavala turupoliitikaga (kui keegi ostab uuema Word-i, peavad ka kõik tema partnerid sama tegema), kuid kasutaja seisukohast kutsub esile tõsiseid probleeme.

6. Siiani ootab lahendust makroviiruste leviku probleem.

7. DOC-failid sisaldavad mitmeid turvaauke, mis ohustavad nende kasutamist digitaalselt allkirjastatava formaadina.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides ODF (OpenDocument) failiformaati. Sama soovitab ka ka Euroopa Liidu ekspertkomisjon.

Arvutikasutajatel on seda soovitust seda lihtsam jälgida, et saadaval on mitmeid väga kõrgekvaliteedilisi tasuta tarkvarapakette tunnustatud tarkvarafirmadelt (IBM, SUN, Google), mis kasutavad vaikeformaadina OpenDocument faile.

ODF formaadile on näiteks juba üle läinud sellised organisatsioonid nagu Saksmaa LV välisministeerium, Soome Vabariigi justiitsministeerium, Austraalia Rahvusarhiiv. Belgia valitsus võttis vastu otsuse, et alates 2008. aasta septembrist peavad kõik valitsusasutustest väljastatavad dokumendid olema OpenDocument vormingus, alates 2009. a. muutub ODF kohustuslikuks kõigis Hollandi valitsusasutustes. Belgia ja Hollandi eeskuju kavatsevad lähiajal järgida ka Prantsusmaa ja Taani. Pikema loetelu leiab Wikipediast.

Viited: Jan Willemson, Dokumendiformaadid ja nende turvaprobleemid
Tiina Tamme, Elektrooniline dokumendivahetus standardid ja probleemid
Sildid: avatud dokumendiformaadid, MS Office, ODF, OpenDocument

postitaja OpenDocument | 00:28 | 0 kommentaari lingid sellele postitusele
3.11.2007
Avatud dokumendiformaadid
Viimastel aastatel on toimunud maailmas olulised nihked ühtsete dokumendistandardite väljatöötamisel: standardi staatuse on saanud avatud dokumendiformaadid ODF ehk Open Document Format for Office Applications (ISO/IEC 26300:2006) ja PDF/A ehk Portable Document Format (ISO 19005-1:2005).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides avatud dokumendiformaati “OpenDocument”. Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul on sobiv kasutada PDF formaati . Samal seisukohal on Euroopa Liit.

Eesti riigiasutused kulutavad aastas orienteeruvalt 35 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele (RISO). 95% Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt mingil moel alla MS tarkvarale, mõneti aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Seejuures on selline tarkvara tihti ka täiesti tasuta (OpenOffice, IBM Symphony) või minimaalse litsentsitasuga (SUN StarOffice).

Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ analüüsis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellimusel kontoritarkvara kasutamist ja kontoritarkvaraga seonduvat probleemistikku ning funktsionaalsusvajadusi Eesti riigiasutustes. Küsitleti 23 avaliku sektori asutust, milles on kokku 12 500 arvutitöökohta. Microsofti tarkvara praegune suur turuosa tuleneb selle agressiivsest müügipoliitikast, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest.

Avatud ja suletud

Suletud formaat tähendab, et selle spetsifikatsioonid on mingi firma, tavaliselt tarkvaratootja, loodud ja neid ei avalikustata kolmandatele pooltele. Või kui avalikustatakse, siis erilepingute alusel, mis ei luba infot avalikkusele levitada. Pahatihti kasutavad samanimelise tarkvara erinevad versioonid ka erinevaid dokumendiformaate. Näiteks viiakse uuema tarkvara loodavasse dokumenti muudatused, mis takistavad seda avamast vanematel sama programmi versioonidel, või siis avatakse dokument vigadega. Mõnikord on sellised muudatused tõesti innovatiivsed ja vajalikud, kuid enamasti sunnitakse kasutajat ostma uuemat versiooni tarkvarast. Head (õigemini halvad) näited on Microsoft Office, CorelDraw ja veel paljud teised rakendused.

Avatud formaat tähendab, et dokumendi struktruur on vastavuses mitmete firmade ja avalike organisatsioonide koostöös valminud standardiga, spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav. Tähelepanu tuleb siin juhtida asjaolule, et kuigi paljud programmid võimaldavad näiliselt eksportida avatud formaati, osutub see probleemseks, sest tarkvaratootja on huvitatud oma kinnise vormingu levikust ega ole loonud korrektselt töötavat ekspordifiltrit avatud formaatidele. Link 1 Link 2, Link 3

Ainult avatud standarditel põhinevate dokumendiformaatide kasutamine tagab, et andmed on selle omanikele kasutatavad ja kättesaadavad ka pikema aja jooksul ja seejuures ilma kolmandatele osapooltele (s.t. näiteks suletud failiformaadi omanikule) litsentsitasusid maksmata.

Temaatilist lugemist: OpenDocument Fellowship, ODF Alliance, OASIS, Kuu ilma MS Office’ita, Austraalia ajalugu digitaliseeritakse ODF abil.
Sildid: avatud dokumendiformaadid, ISO, ODF, OpenDocument

Küsitlusuuringute põhjal on 94% arvutikasutajatest vähemalt korra üle elanud suurema andmekao

Küsitlusuuringute põhjal on 94% arvutikasutajatest vähemalt korra üle elanud suurema andmekao. Põhjuseks nii inimlikud vead, viirused, tõrked kõvaketaste ja muu raudvara töös, elektrikatkestused, arvutite (eriti sülearvutite) vargused jm. Andmete kaotamine võib otseselt mõjutada Teie ettevõtte tegevust rahulolematute klientide ja saamata jääva kasumi näol.

Kuna ka kvaliteetseim seade pole 100% kaitsud tõrgete eest, soovitavad eranditult kõik kõvakettatootjad ja arvutivalmistajad regulaarset andmete varundamist. Kahjuks, nagu praktika on näidanud, mõtleb enamus meist sellele alles siis, kui õnnetus on juba toimunud…

Artsturm OÜ pakub Teile või Teie ettevõttele andmete varundussüsteemide teenuseid.

kaardistame varundamist vajavad andmed ja nende paiknemise infosüsteemis;
aitame valida sobivaima süsteemi koos tarkvaraga ja selle tööle rakendada;
kontrollime regulaarselt süsteemi toimimist;
õnnetuste korral tagame andmete taastamise ja arvutisüsteemide taaskäivitamise minimaalse aja jooksul.

“Ettevaatust arvuti”

Tegemist on arvutiõpetusega inimestele, kellel on vähe kogemusi arvutiga töötamisel, kuid arvutioskus oleks kasuks igapäevaste tööülesannete lahendamisel. Samuti on raamat tõhus abivahend iseõppijatele.

ettevaatust_arvuti_kaasRaamatus on ülevaade operatsioonisüsteemidest Windows 95. Tavakasutajale õpetatakse programmide ja failide avamist ning salvestamist, alamkataloogide loomist, kiirvalimismenüüde kasutamist jms. Eraldi on välja toodud hiirenuppude funktsioonid ja võimalused muuta oma tööd kiiremaks ja lihtsamaks.

Instead of relying on free antivirus for your computer, you can play games in Canadian online casinos and use the cash prize to buy a premium product.

Tarkvaraprogrammidest on põhjalikumalt käsitletud kontoritarkvara MS Word ja MS Excel. On antud suunavaid juhiseid igapäevatöö lihtsustamiseks ja loodava dokumendi korrektsuse tagamiseks. Eraldi peatükk käsitleb Interneti ja elektronposti tarkvara, annab ülevaate nuppude funktsioonidest ja tähendustest. Lisatud on viited tarkvara Interneti lehekülgedele, antiviiruste ja tarkvara täienduste lehekülgedele. On toodud juhised tarkvara installeerimise ja täiendamise kohta.

Arvuti ostjale on toodud ülevaade parameetritest, mida tuleb jälgida uue arvuti ostmisel ja ohtudest pruugitud arvuti muretsemisel.

Kõvade kaantega raamat sisaldab 171 lk. rohkelt praktiliste näidetega illustreeritud teksti. Müüdud üle 10000 eksemplari. Raamatu hind poes on ~195.-EEK. Meie kodulehelt on Teil aga võimalik saada see raamat endale tasuta, elektroonilisel kujul Adobe Acrobat PDF formaadis. Lugemiseks vajate ainult programmi nimega Acrobat Reader, mis on samuti tasuta Internetis saadaval.

ARS-2012P Mirro Smart Plus

Once you’ve bought a computer with the cash prize you won at a mobile casino Canada, you need to make sure it is well maintained.

Acard ARS-2012 Plus on riistvaraline UW SCSI RAID 1 seade, mis integreeritud SCSIDE konverteri kaudu kasutab ATA 66/100 IDE kõvakettaid turvalise kettamassiivi loomiseks.

ars2012plusARS-2012 Plus baseerub Acardi RAID-On-Chip (ROC) tehnoloogial, mis hoolitseb IDE kõvaketaste peegeldamise (mirroring), IDE – SCSI konvertimise, kõvaketta taastamise (rebuild) jm. IDE kõvaketta kaitsefunktsioonide eest.

ARS-2012 Plus toetab nn “Ease-of-Use” funktsionaalsust, mis muuhulgas tagab, et seadmesse sisestatud kaks IDE kõvaketast konfigureeritakse täisautomaatselt teineteise peegelduseks. Seadme korpus on konstrueeritud nii, et ta juhiks ära kõvaketastest eralduva soojuse, lisatud on ka sisene ventilaator. Kõvaketaste töökorras olekut jälgitakse nn “Auto-Detect Fail Disk Mechanism” abil, mis automaatselt väljastab seadmest probleemse kõvaketta, kindlustab ketaste hot-swap vahetamise ja süsteemi pideva katkestusteta töö.

Omadused:

Täissüsteemne SCSI-to-SCSI RAID 1 kontroller
Omab toetust samaaegseks tööks tööd eri arvutiplatvormidega, sealhulgas Windows 98/ ME/ NT/ 2000, Linux, Mac, Sun Solaris ja Free BSD
Tõrke andnud kõvaketta automaatne seadmest eemaldamine (Auto Fail Eject)
Toetab ketaste Hot SWAP-i ja automaatset peegelduse taastamist (instant rebuild)
Sisseehitatud RAID-On-Chip (ROC) Acard SCSIDE süsteem
Koormab minimaalselt arvuti protsessorit
Kasutab ATA 66/ 100 kõvakettaid
Alumiiniumkorpus ja sisseehitatud ventilaator maksimaalse soojusjuhtivuse tagamiseks
LED indikaatorid
Hoiatusalarm kõvaketta rivist väljalangemise puhuks
Lihtne kasutada
RAID spetsifikatsioonid:

Toetab RAID 1 Mirroring
Tagab andmete turvalise säilimise
Uue kõvaketta sisestamise korral tunneb selle ära ja teostab automaatselt informatsiooni taastamise RAID massiivi teiselt kettalt
SCSI/ IDE sptesifikatsioonid:

Ultra Wide SCSI 40 MD/s data transfer rate
SCSI ID valitav 0 – 15
IDE kõvaketta Hot SWAP
Komplekt koosneb:

RAID kontroller (vajab kahte 5.25″ seadmesahtlit)
Dokumentatsioon
CD Mirror Smart Plus utiliidiga
Mõõtmed:
21,5cm x 14,5cm x 8,5cm (p x l x k)

Lisainformatsioon telefonidel (0) 661 6795; 050 94148 või e-postil info@artsturm.ee

Jaehind 6200.- Suuremate koguste korral ja edasimüüjatele hinnasoodustused.

Acard ARS-2012P Mirror Smart Plus
Acard ARS-2012PE Mirror Smart Plus External

ISO ei kinnitanud Microsofti OOXML standardit

02. septembril lõppes ISO (International Organization for Standardization) ja IEC (International Electrotechnical Commission) ühises alamkomitees JTC 1 viiekuuline hääletusprotsess Microsoft Office OpenXML failiformaadi ISO standardiks saamise taotluse üle.

Microsoft Office OpenXML ehk OOXML on Microsofti poolt väljatöötatud dokumendiformaat, mis konkureerib avatud standardiga OpenDocument (ODF – ISO/IEC 26300:2006). Vaatamata oma nimes sõna “open” sisaldumisele on OOXML siiski piiratud Microsofti litsentsidega ja sisaldab hulgaliselt viiteid Microsofti omanduses olevale koodile ja suletud MS Office failiformaatidele.

Once your computer has been fixed, you can connect it to the internet and play games in online casino for real money.

Hääletusel osalesid vastavad JTC 1 komitee rahvuslikud standardioragnisatsioonid 104 riigist. ISO standardiks kinnitamiseks oleks vaja olnud vähemalt 2/3 (ehk 66.66 %) poolthäält ja mitte rohkem kui 1/4 (25 %) vastuhäält. Hääletust varjutasid mitmed skandaalid, nagu Microsofti katse ära osta Rootsi standardorganisatsiooni liikmeid ja tugev lobby teistes maades. Hääletuse tulemused on suureks tagasilöögiks Microsofti katsetele tõrjuda kõrvale ISO standardi staatuses olevat OpenDocument (ODF) formaati. Dokumendistandardite sõda jätkub veebruaris, kui Microsoft läheb uuele katsele.

Teema kohta põhjalikke ülevaateid leiab siit: NOOOXML, OOXML, the past. ODF, the future, Washington Post: ISO votes to reject Microsoft’s OOXML as standard, OpenDocument Fellowship, The results of the ISO voting: Office Open XML is Disapproved – It’s Official
Sildid: ISO, OOXML

Sun ODF Plugin 1.1 Microsoft Office jaoks

Plugin e. pistikprogramm SUN-lt teostab Microsoft Office’le OpenDocument toe ja võimaldab Excel’is, Word’is, PowerPoint’is avada ja salvestada ODF formaadis faile. Microsoft ise keeldub esialgu oma Office paketile ODF tuge lisamast.

Kuna nii IBM, SUN (ainult Google Pack kaudu, muidu tasuline), OpenOffice.org ja Google Docs jagavad ODF toega tarkvara tasuta, siis on selle plugina kasutamisel mõtet ainult seal, kus mingil
põhjusel pole arvutikasutajal võimalik muid programme peale MS Office’i installeerida.

The Sun ODF Plugin for Microsoft Office gives users of Microsoft Office Word, Excel and PowerPoint the ability to read, edit and save to the ISO-standard Open Document Format (ODF).
The plugin works with Microsoft Office 2003, Microsoft Office XP and even Microsoft Office 2000. Support for Microsoft Office 2007 is planned for one of the next releases
The plugin is based on StarOffice technology and is easy to setup and use, the conversion happens transparently and the additional memory footprint is minimal
The Sun ODF Plugin is currently the only converter with Enterprise support available. Enterprises who want to use the ISO-standardized file format with Microsoft Office can sign service contracts with Sun. Contact Sun Sales for further information
Sildid: MS Office, ODF, OpenDocument, SUN

IT konsultant

Arvutisüsteem on hea, kui sellega saab kiiresti ja mugavalt ära teha momendil esilekerkivad tööülesanded. Ühtlasi peab hea arvutisüsteem olema kohandatav võimalikele muutuvatele nõudmistele vastavalt.

Arvutitehnika on kallis ja üpris lihtsalt võib ebaotstarbekalt kulutada kümneid tuhandeid kroone arvutisüsteemidele, tarkvarale või võrgulahendusele, mis ei vasta reaalsetele vajadustele ja rakendustele.

Hea arvutikonsultant suudab korrektselt analüüsida kliendi vajadusi, on kursis tehnika ja tarkvara arenguga ja omab laialdasi kogemusi erinevate firmade toodete kasutamisel. Sellise sptesialisti ülesandeks on leida kliendi jaoks otstarbekaim ja parima hinna-kvaliteedi suhtega IT lahendus, selgitada erinevaid võimalusi, nende häid ja halbu külgi.

Organisatsioonid või inimesed, kes on ilma jäetud luksusest omada “isiklikku arvutispetsialisti” võivad neile vajaliku informatsiooni ja nõuanded saada Artsturm OÜ poolt pakutavatest ressursidest.

Artsurm OÜ -l on pikaajalised kogemused optimaalsete IT lahenduste väljatöötamiseks. Seejuures omab meie klientide jaoks suurt tähtsust asjaolu, et Artsturm OÜ konsultandid on sõltumatud tarkvara ja arvutitootjatest ning vahendajatest. Nende tööks on eelkõige kliendi huvide kaitsmine ja võimalike probleemide ärahoidmine.

Arvutisüsteemide tugi ja hooldus

Arvutisüsteemi väärtus ja olulisus meie tööde-tegemiste jaoks on eriti teravalt tunnetatav siis, kui see süsteem mingil põhjusel tõrkuma hakkab või kokku kukub. Küsimus pole mitte ainult selles, et parandustööd nõuavad etteplaneerimata kulutusi, vaid eelkõige ebamugavuses mida IT süsteemi häired meile põhjustavad. Väärtuslik aeg ilma olulise töövahendita, mis kulub IT spetsialisti leidmiseks ja kohaletulemiseks, mõjub kindlasti stressitekitava faktorina.
Artsturm OÜ pakub arvutite ja muude IT süsteemide hooldust nii üksikisikutele kui firmadele. Väljakutsed telefonil 050 94148 või 661 6795. Tööde hinnakiri mittelepingulistele klientidele.
Loomulikult on meie eriline tähelepanu suunatud Artsturm OÜ lepingulistele klientidele. Arvutihooldusleping on võtmeks ebameeldivuste ennetamisel ja arvutipargi pidevaks töökorras olekuks.
Meie lepinguliste klientide arvutisüsteemide funktsioneerimist kontrollib regulaarselt ja teostab vajalikke hooldustöid kliendile kinnistatud tehnik, tehes seda etteteatamisega kliendile sobival ajal. Artsturm OÜ tagab ootamatu probleemi ilmnemisel tehniku kohalesaabumise lepingus sätestatud reageerimisaja jooksul.
Meie hinnad lepingulistele klientidele on väga soodsad ja iga hooldusleping on spetsiifiliselt kohandatud konkreetse kliendi vajadustele. Lepingud võivad olla nii fikseeritud kuumaksuga kui väljakutsepõhise tasustamisega.
Lepingud sisaldavad ka tasuta telefonikonsultatsiooni, mis on eriti soodus väljakutsepõhise tasustamisega lepingu sõlminud klientidele. Praktika näitab, et 15-30% juhtudest on pisivead, mida klient saab ise kõrvaldada telefoni teel tehniku juhtnööre jälgides. Telefonikonsultatsiooni alla käivad ka konsultatsioonid olemasoleva riistvara uuendamiseks, vahetamiseks jne., samuti laiatarbetarkvara (näiteks MS Office, elektronpost) lihtsam konsultatsioon.

Helista telefonil 050 94148 või 661 6795 ja küsi lisainformatsiooni!

Viimastel aastatel on toimunud maailmas olulised nihked ühtsete dokumendistandardite väljatöötamisel

Viimastel aastatel on toimunud maailmas olulised nihked ühtsete dokumendistandardite väljatöötamisel: standardi staatuse on saanud avatud dokumendiformaadid ODF ehk Open Document Format for Office Applications (ISO/IEC 26300:2006) ja PDF/A ehk Portable Document Format (ISO 19005-1:2005).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides avatud dokumendiformaati “OpenDocument”. Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul on sobiv kasutada PDF formaati . Samal seisukohal on Euroopa Liit.
Eesti riigiasutused kulutavad aastas orienteeruvalt 35 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele (RISO). 95% Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt mingil moel alla MS tarkvarale, mõneti aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Seejuures on selline tarkvara tihti ka täiesti tasuta (OpenOffice, IBM Symphony) või minimaalse litsentsitasuga (SUN StarOffice).
Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ analüüsis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellimusel kontoritarkvara kasutamist ja kontoritarkvaraga seonduvat probleemistikku ning funktsionaalsusvajadusi Eesti riigiasutustes. Küsitleti 23 avaliku sektori asutust, milles on kokku 12 500 arvutitöökohta. Microsofti tarkvara praegune suur turuosa tuleneb selle agressiivsest müügipoliitikast, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest.
Avatud ja suletud
Suletud formaat tähendab, et selle spetsifikatsioonid on mingi firma, tavaliselt tarkvaratootja, loodud ja neid ei avalikustata kolmandatele pooltele. Või kui avalikustatakse, siis erilepingute alusel, mis ei luba infot avalikkusele levitada. Pahatihti kasutavad samanimelise tarkvara erinevad versioonid ka erinevaid dokumendiformaate. Näiteks viiakse uuema tarkvara loodavasse dokumenti muudatused, mis takistavad seda avamast vanematel sama programmi versioonidel, või siis avatakse dokument vigadega. Mõnikord on sellised muudatused tõesti innovatiivsed ja vajalikud, kuid enamasti sunnitakse kasutajat ostma uuemat versiooni tarkvarast. Head (õigemini halvad) näited on Microsoft Office, CorelDraw ja veel paljud teised rakendused.
Avatud formaat tähendab, et dokumendi struktruur on vastavuses mitmete firmade ja avalike organisatsioonide koostöös valminud standardiga, spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav. Tähelepanu tuleb siin juhtida asjaolule, et kuigi paljud programmid võimaldavad näiliselt eksportida avatud formaati, osutub see probleemseks, sest tarkvaratootja on huvitatud oma kinnise vormingu levikust ega ole loonud korrektselt töötavat ekspordifiltrit avatud formaatidele. Link 1 Link 2, Link 3
Ainult avatud standarditel põhinevate dokumendiformaatide kasutamine tagab, et andmed on selle omanikele kasutatavad ja kättesaadavad ka pikema aja jooksul ja seejuures ilma kolmandatele osapooltele (s.t. näiteks suletud failiformaadi omanikule) litsentsitasusid maksmata.

Temaatilist lugemist: OpenDocument Fellowship, ODF Alliance, OASIS, Kuu ilma MS Office’ita, Austraalia ajalugu digitaliseeritakse ODF abil.
Sildid: avatud dokumendiformaadid, ISO, ODF, OpenDocument
postitaja OpenDocument | 15:54
3 kommentaari:
Anonüümne ütles…
http://connorbehan.wordpress.com/2007/10/31/3/
3.11.07 22:41
Anonüümne ütles…
http://www.rvg.edu.ee/lisamaterjalid/nuputa/abiinfo_failide_avamiseks.html
Samuti on näiteks MS Word-i failivorming suuteline konfidentsiaalset infot lekitama kui kasutatakse seda, et avatakse varasem dokument, tühjendatakse see ning siis luuakse samasse faili uus sisu. Nii olen kohanud 1-leheküljelisi *.doc faile, mis on 1 MB ja isegi suuremad kuigi sisaldavad vaid teksti ja *.odt vormingusse ümber salvestamisel kujuneb mahuks 10…12 kB, mis on selle info tegelik maht… Uurides sellise *.doc formaadis “mammutfaili” sisu näiteks Notepad2-ga, võib sealt leida eelnevalt kustutatud teksti, mida aga võibolla ei taheta levitada…
3.11.07 23:31
Anonüümne ütles…
http://priit.joeruut.com/archives/Vabad-andmevormingud.html
8.11.07 0:22

Ettevaatust arvuti

(Lugemiseks vajate programmi nimega Acrobat Reader, mis on tasuta Internetis saadaval).

Faili salvestamiseks oma arvutisse klõpsige vastaval lingil hiire parema nupuga ja valige hüpikmenüüst
Save link as… (Netscape),
Save target as… (IE),
või Save link document as… (Opera).

Kogu raamat ühe Adobe Acrobat PDF failina:

ettevaatust_arvuti.pdf ettevaatust_arvuti_kaas
(~3,7 MB)

või peatükkide kaupa:

1. Sisukord. Arvuti põhikomponendid.

2. Töölaua kirjeldus. Programmi Notepad käivitamine. Programmiakna kirjeldus.

3. Teksti trükkimine Notepadis. Klaviatuur. Teksti kopeerimine ja lõikamine.

4. Teksti salvestamine. Faili mõiste. Faili ümbernimetamine. Kausta tegemine. Faili kopeerimine, kustutamine ja teisaldamine. Dokumendifaili avamine.

5. Kõvaketta sisu kuvamine Explorer -i abil. Kõvaketta ülesehitus. Failisüsteem.

6. WWW ja elektronpost.

7. MS Word.

8. MS Excel.

9. Kuidas osta arvutit?

10. Kiirkorraldused klaviatuurilt.